Tugiteenused


Surdologopeediline töö

Erinevalt tavakooli õppekavast on koolis ette nähtud spetsiaalsed surdologopeedilise töö, hääldus- ja kuuldekorrektsiooni, tunnid. Tundide sisuks on:

Töö kõnehingamise kujundamisega
Kõnehingamine tagab artikulatsiooni kestvuse, kõne kuuldavuse. Kõnelemine toimub väljahingamisel. Kõnehingamise kujundamisel harjutatakse hääldama ühel väljahingamisel võimalikult rohkem silpe, sõnu, sõnaühendeid. 

Töö häälega
Hääle abil tehakse kõne kuuldavaks kaasvestlejale. Hääle omadustest eristatakse hääle tugevust, kõrgust ja tämbrit. Kuulmispuudega lapse hääl on reeglina monotoonne ja nõrk, sageli falsetti kalduv. Hääldusõpetuse eesmärgiks on õpetada kasutama normaalse tugevuse ja kõrgusega häält ilma eriliste kõrvalkalleteta normaaalsest tämbrist. 

Töö kõnehäälikutega
Foneetilise gümnastika kaudu parandatakse artikulatsiooniaparaadi liikuvust, häälikuseade abil kujundatakse oskust hääldada kõiki emakeele häälikuid nii isoleeritult kui silpides ja sõnades ning seotud tekstis.

Töö fraasiga
Töö käigus õpetatakse lapsi hääldama lühemaid lauseid ühel väljahingamisel ja tegema mõttelisi pause pikemate fraaside puhul. Õpetatakse leidma lauses loogilist rõhku ja kasutama õiget intonatsiooni jutustava, küsiva ja käsklause puhul.

Kuuldetaju arendamine.
Töö hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tundides toimub kolmes tsüklis:

1.-4. klassis toimuvad hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tunnid valdavalt individuaaltööna. Algklassides on nende tundide põhieesmärgiks õpilaste artikulatsiooniaparaadi liikuvuse parandamine, hääle- ja häälikuseade ning kõnehingamise õpetamine. Toimub ka suultlugemise õpetamine ja kuuldetaju treening. Töö toimub auditiivselt ja audiovisuaalselt.  


5.-8. klassis toimuvad hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tunnid rühmatööna (2-3 õpilast). Jätkub suultlugemisoskuse ja kuuldetaju arendamine ning toimub hääldusharjumuste kinnistamine. Tundide sisuks on harjutused kõnemõistmise parandamiseks: küsimused- vastused, dialoogid, vestlused, ümberjutustused jne.  

9.-11. klassis jätkuvad rühmatunnid, tegeldakse häälduspuuete jääknähtude kõrvaldamisega, kuuldetaju treeninguga ja õpetatakse suultlugemist erinevates situatsioonides (kaasvestleja suu liigutused ei ole hästi nähtavad, suu on väheliikuv, vestleja asub küljega vaataja poole jne.). Toimub praktiline kuuljate keskkonnas suhtlemisoskuse õpetamine, aga ka töö erinevat liiki kirjaliku kõne mõistmisega (õpikutekstide, ilukirjanduse ja ajakirjanduse lugemine, oma arvamuse väljendamine, sisukokkuvõtete tegemine).

Koolis toimuvad ka ühised hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tunnid kogu klassile. Tunnid toimuvad kuuldekabinetis kuuldekabineti juhataja poolt läbiviiduna. Õpilasi ei hinnata ja nendeks tundideks ei pea õpilased ette valmistama. 


Frontaalse hääldus- ja kuuldekorrektsiooni sisuks on:

  • Mittekõneliste helide tajumine ja matkimine.

  • Häälduspuuete korrigeerimine.

  • Suulise kõne tajumine ja mõistmine.

  • Kuuldeaparaatide hooldamine ja ohutustehnika.

 

Logopeediline töö

Logopeedia tundides osalevad need õpilased, kelle suulise ja/või kirjaliku kõne areng takistab õpilastel kõnepuudega õpilaste osakonna õppekava täitmist. 

Logopeedia tunnid toimuvad individuaal- või rühmatööna. Rühmad (2-4 õpilast) moodustatakse ühesuguse puudega õpilastest, samuti püütakse arvestada õpilaste kõne arengu sarnast taset. Vajadusel töötatakse 1-2 õpilasega individuaalselt. Rühmade koosseis võib õppeaasta jooksul muutuda.

Logopeedilise tegevuse sisu: 
   - kõne hääldusliku külje korrigeerimine;
   - sõnavara laiendamine ja aktiviseerimine;
   - lugemis- ja kirjutamispuuete kõrvaldamine.

Logopeedilise töö eesmärgiks ei ole õpilast järele aidata eesti keele ainekava täitmisel, vaid kujundada õpilasel verbaalsed eeldused eesti keele õppimiseks. Seejuures võetakse küll arvesse eesti keele ainekava nõudeid. 

Logopeed selgitab välja kõnepuuete ja eesti keeles esinevate raskuste põhjused ning vastavalt sellele planeerib individuaalse töö konkreetse õpilasega (rühmaga). Töö tempo ja raskuse valikul lähtutakse õpilase suulise ja kirjaliku kõne vigade liigist ning eelnevalt omandatud oskustest - töö tempo ja raskusaste on vastavuses õpilase võimetega. Õpilane on pidevalt tähelepanu keskpunktis, saades sellega kindlustunde. 

Logopeed ei koosta mitte rühma ainekava, vaid perspektiivplaani. See kajastab korrigeeritavate oskuste-vilumuste järjekorda (etappe), kuid mitte ajajaotust (seda pole võimalik ette näha). 

 

Eripedagoogiline töö

Eripedagoogiline tegevus on õpilastele: 

  • kellel on ajutised ainealased õpiraskused ja välja kujunemata õpioskused, 

  • kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile, õpetuse diferentseerimisele ja individualiseerimisele ei suuda täita põhikooli riiklikust õppekavast tulenevaid klassi ainekava nõudeid; 

  • kes vajab õpioskuste ja - harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.

Töö käigus viiakse läbi järgmisi tegevusi:   

  • eripedagoogiliste võtete abil kujundatakse ja arendatakse õpioskusi ja õpivilumusi nendes õppeainetes, milles õpilasel on raskusi õpitulemuste saavutamisega; 

  • arendatakse kognitiivseid oskusi; 

  • arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet. 

 

Surdologopeediline töö

Erinevalt tavakooli õppekavast on koolis ette nähtud spetsiaalsed surdologopeedilise töö, hääldus- ja kuuldekorrektsiooni, tunnid. Tundide sisuks on:

Töö kõnehingamise kujundamisega
Kõnehingamine tagab artikulatsiooni kestvuse, kõne kuuldavuse. Kõnelemine toimub väljahingamisel. Kõnehingamise kujundamisel harjutatakse hääldama ühel väljahingamisel võimalikult rohkem silpe, sõnu, sõnaühendeid. 

Töö häälega
Hääle abil tehakse kõne kuuldavaks kaasvestlejale. Hääle omadustest eristatakse hääle tugevust, kõrgust ja tämbrit. Kuulmispuudega lapse hääl on reeglina monotoonne ja nõrk, sageli falsetti kalduv. Hääldusõpetuse eesmärgiks on õpetada kasutama normaalse tugevuse ja kõrgusega häält ilma eriliste kõrvalkalleteta normaaalsest tämbrist. 

Töö kõnehäälikutega
Foneetilise gümnastika kaudu parandatakse artikulatsiooniaparaadi liikuvust, häälikuseade abil kujundatakse oskust hääldada kõiki emakeele häälikuid nii isoleeritult kui silpides ja sõnades ning seotud tekstis.

Töö fraasiga
Töö käigus õpetatakse lapsi hääldama lühemaid lauseid ühel väljahingamisel ja tegema mõttelisi pause pikemate fraaside puhul. Õpetatakse leidma lauses loogilist rõhku ja kasutama õiget intonatsiooni jutustava, küsiva ja käsklause puhul.

Kuuldetaju arendamine.
Töö hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tundides toimub kolmes tsüklis:

1.-4. klassis toimuvad hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tunnid valdavalt individuaaltööna. Algklassides on nende tundide põhieesmärgiks õpilaste artikulatsiooniaparaadi liikuvuse parandamine, hääle- ja häälikuseade ning kõnehingamise õpetamine. Toimub ka suultlugemise õpetamine ja kuuldetaju treening. Töö toimub auditiivselt ja audiovisuaalselt.  


5.-8. klassis toimuvad hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tunnid rühmatööna (2-3 õpilast). Jätkub suultlugemisoskuse ja kuuldetaju arendamine ning toimub hääldusharjumuste kinnistamine. Tundide sisuks on harjutused kõnemõistmise parandamiseks: küsimused- vastused, dialoogid, vestlused, ümberjutustused jne.  

9.-11. klassis jätkuvad rühmatunnid, tegeldakse häälduspuuete jääknähtude kõrvaldamisega, kuuldetaju treeninguga ja õpetatakse suultlugemist erinevates situatsioonides (kaasvestleja suu liigutused ei ole hästi nähtavad, suu on väheliikuv, vestleja asub küljega vaataja poole jne.). Toimub praktiline kuuljate keskkonnas suhtlemisoskuse õpetamine, aga ka töö erinevat liiki kirjaliku kõne mõistmisega (õpikutekstide, ilukirjanduse ja ajakirjanduse lugemine, oma arvamuse väljendamine, sisukokkuvõtete tegemine).

Koolis toimuvad ka ühised hääldus- ja kuuldekorrektsiooni tunnid kogu klassile. Tunnid toimuvad kuuldekabinetis kuuldekabineti juhataja poolt läbiviiduna. Õpilasi ei hinnata ja nendeks tundideks ei pea õpilased ette valmistama. 


Frontaalse hääldus- ja kuuldekorrektsiooni sisuks on:

  • Mittekõneliste helide tajumine ja matkimine.

  • Häälduspuuete korrigeerimine.

  • Suulise kõne tajumine ja mõistmine.

  • Kuuldeaparaatide hooldamine ja ohutustehnika.

 

Logopeediline töö

Logopeedia tundides osalevad need õpilased, kelle suulise ja/või kirjaliku kõne areng takistab õpilastel kõnepuudega õpilaste osakonna õppekava täitmist. 

Logopeedia tunnid toimuvad individuaal- või rühmatööna. Rühmad (2-4 õpilast) moodustatakse ühesuguse puudega õpilastest, samuti püütakse arvestada õpilaste kõne arengu sarnast taset. Vajadusel töötatakse 1-2 õpilasega individuaalselt. Rühmade koosseis võib õppeaasta jooksul muutuda.

Logopeedilise tegevuse sisu: 
   - kõne hääldusliku külje korrigeerimine;
   - sõnavara laiendamine ja aktiviseerimine;
   - lugemis- ja kirjutamispuuete kõrvaldamine.

Logopeedilise töö eesmärgiks ei ole õpilast järele aidata eesti keele ainekava täitmisel, vaid kujundada õpilasel verbaalsed eeldused eesti keele õppimiseks. Seejuures võetakse küll arvesse eesti keele ainekava nõudeid. 

Logopeed selgitab välja kõnepuuete ja eesti keeles esinevate raskuste põhjused ning vastavalt sellele planeerib individuaalse töö konkreetse õpilasega (rühmaga). Töö tempo ja raskuse valikul lähtutakse õpilase suulise ja kirjaliku kõne vigade liigist ning eelnevalt omandatud oskustest - töö tempo ja raskusaste on vastavuses õpilase võimetega. Õpilane on pidevalt tähelepanu keskpunktis, saades sellega kindlustunde. 

Logopeed ei koosta mitte rühma ainekava, vaid perspektiivplaani. See kajastab korrigeeritavate oskuste-vilumuste järjekorda (etappe), kuid mitte ajajaotust (seda pole võimalik ette näha). 

 

Eripedagoogiline töö

Eripedagoogiline tegevus on õpilastele: 

  • kellel on ajutised ainealased õpiraskused ja välja kujunemata õpioskused, 

  • kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile, õpetuse diferentseerimisele ja individualiseerimisele ei suuda täita põhikooli riiklikust õppekavast tulenevaid klassi ainekava nõudeid; 

  • kes vajab õpioskuste ja - harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.

Töö käigus viiakse läbi järgmisi tegevusi:   

  • eripedagoogiliste võtete abil kujundatakse ja arendatakse õpioskusi ja õpivilumusi nendes õppeainetes, milles õpilasel on raskusi õpitulemuste saavutamisega; 

  • arendatakse kognitiivseid oskusi; 

  • arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet.